Hinnanguliselt puutub EL-is plii ja anorgaaniliste pliiühenditega potentsiaalselt kokku umbes 1,5 miljonit töötajat. Plii ja pliiühenditega seotud tegevuste puhul tuleb märkida, et ainult osa töötajate kokkupuutest on põhjustatud pliitolmu ja pliisuitsu sissehingamisest.
Märkimisväärse osa kokkupuutest võib toimuda suu kaudu juhul, kui pliiga töötamisel jäetakse hiljem pesemata käed ja nägu. Plii ja anorgaaniliste pliiühendite peamine terviserisk on reproduktiivtoksiline toime. Lisaks on pliiga kokkupuudet seostatud suurenenud kopsu -, mao – ja kusepõievähi riskiga. Kõige veenvamad epidemioloogilised tõendid on kopsu – ja maovähi kohta, mis jätkuvalt, ehkki nõrgalt seotud elukutsete ja tööstusharudega. Rahvusvaheline vähiuurimiskeskus IARC liigitab plii 2B rühma kantserogeeniks, mis tähendab, et see on tõenäoliselt inimesele ohtlik kantserogeen.
Kus oht esineb
Pliisuits tekib metalli töötlemisel, kuumutamisel või jootmisel. Pliitolm tekib metalli lõikamisel, pliivärvi lihvimisel, või kuumaõhupuhuriga eemaldamisel. Pliisuitsul ja -tolmul puudub lõhn, mistõttu kokkupuude võib jääda märkamata. Pliid ja anorgaanilisi pliiühendeid kasutatakse paljudes tööstusharudes, näiteks patareide toomisel lõhkeainetes, klaasitootmises või orelitorude valmistamisel. Pliid sisaldavate pinnakatete lihvimisel võib selle kontsentratsioon töökeskkonna õhus olla väga kõrge ning töötaja eksponeeritus sellele äärmiselt suur. Kõiki nimetatud töid tehes on töötajatel oht puutuda pliiga kokku, hingates seda sisse või satub plii organismi seda tahtmatult alla neelates.
Täiendav info
Plii on sinakashall raskmetall, mida looduslikult leidub väikestes kogustes maakoores. Seda kasutatakse puhta metallina, sulamina koos mõne teise metalliga või keemilise ühendina. Plii peamine kasutusala on sõidukite pliiakud, milleks on laetavad elektriakud, kus kasutatakse peaaegu puhast pliisulamit.
Pliid kasutatakse samuti laskemoonana, metalltoodetes (joodis ja torud) ja röntgenkiirguse varjestamiseks mõeldud seadmete tootmiseks. Terviseohtude tõttu on viimastel aastatel märgatavalt vähenenud plii kasutamine värvides, keraamikatoodetes, tihendites ja torude joodistes.
Tervisemõjud
Plii satub kopsude kaudu verre, mistõttu see võib kahjustada mitmeid elundkondi kehas. Tervisemõjud, mis tekivad lühiajalisel liigsel kokkupuutel pliiga, võivad ulatuda kõhuvalust peavalu ja väsimuseni. Pikaajaline kokkupuude pliiga võib põhjustada kõhuvalu, depressiooni, iiveldust, südame- ja neeruhaigusi ning viljakushäireid. Lisaks ägedale toimele ja tõenäolisele kantserogeensele toimele ladestub plii luudesse ning sõltuvalt kogusest võib selline pliidepoo põhjustada plii siseekspositsiooni isegi aastaid pärast töötamise lõppemist.
Plii kahjustab ka veel sündimata last ja võimalik sisemine kokkupuude pliiga võib kahjustada järglasi isegi enne viljastumist. Seetõttu kujutab plii ohtu sündimata lastele igal fertiilses eas naisel, kes on pliiga kokku puutunud.
Mida saab teha
Kõige tõhusamad kokkupuute vältimise viisid on pliid sisaldavate materjalide asendamine pliivabade või väiksema pliisisaldusega toodetega.. Kui pliisisaldusega tooteid ei ole võimalik asendada, tuleb töötajaid koolitada seoses ohtude ja ohutute töövõtetega. Nõuetekohase ventilatsiooni tagamiseks töötamiskohal tuleb võtta asjakohaseid tehnoloogilisi meetmeid. Süüa ja/või juua tohib üksnes piirkonnas, kus ei käidelda ega töödelda pliisisaldusega tooteid. Õigete meetmete õigeaegseks rakendamiseks tuleb kokkupuudet pidevalt ja nõuetekohaselt mõõta. Uurige, kas töötajatel esineb varaseid sümptomeid, mis viitaks pliiga kokkupuutele.
Töötajatele tuleb tagada kohased isikukaitsevahendid, nagu kaitseprillid, sobivad hingamisteede kaitsevahendid, kombinesoon ja kindad. Mõnel juhul võib olla vajalik respiraator. Isikukaitsevahendeid tuleb kasutada vaid viimase abinõuna pärast tehnoloogiliste lahenduste rakendamist. Jälgida tuleb, et isikukaitsevahendid eemaldatakse õigesti st hingamisteede kaitsevahendid kõige viimasena.
Piirväärtus (s)
EU directive 0,15 mg/m³ (unless specified otherwise below)
Directive under development
| Country | National limit value | National reference | |
|---|---|---|---|
 | Austria | 0,1 mg/m³ (TWA) 0,4 mg/m³ short term | To be included |
 | Belgium | 0,15 mg/m³ (TWA) | Belgium reference |
 | Bulgaria | EU directive | To be included |
 | Croatia | EU directive | Croatian reference |
 | Czech Republic | EU directive | To be included |
 | Cyprus | EU directive | To be included |
 | Denmark | 0,05 mg/m³ (TWA) 0,10 mg/m³ short term | To be included |
 | Estonia | 0,05 mg/m³ (TWA) 0,1 mg/m³ short term | Reference |
 | Finland | 0,1 mg/m³ (TWA) | Finnish reference |
 | France | 0,15 mg/m³ (TWA) inhalable fraction | French references Reference 1 Reference 2 |
 | Germany | 0,15 mg/m³ (TWA) | German reference |
 | Greece | EU directive | To be included |
 | Hungary | 0,1 mg/m³ 0,05 mg/m³ respirable fraction | Hungarian reference |
 | Iceland | EU directive | To be included |
 | Ireland | 0,15 mg/m³ (TWA) | To be included |
 | Italy | 0,15 mg/m³ (TWA) | To be included |
 | Latvia | 0,005 mg/m³ (TWA) | To be included |
 | Lithuania | EU directive | Lithuanian reference |
 | Luxembourg | EU directive | To be included |
 | Malta | EU directive | To be included |
 | North Macedonia | 0,1 mg/m³ (TWA) 0,4 mg/m³ short term | Reference |
 | The Netherlands | 0,15 mg/m³ (TWA) | To be included |
 | Norway | 0,05 mg/m³ (TWA) | Reference |
 | Poland | 0,05 mg/m³ (TWA) | To be included |
 | Portugal | EU directive | Portugese reference |
 | Romania | 0,15 mg/m³ (TWA) | To be included |
 | Serbia | - | To be included |
 | Slovakia | EU directive | Slovakian reference |
 | Slovenia | EU directive | Slovenian reference |
 | Spain | 0,15 mg/m³ (TWA) | Spanish reference |
 | Sweden | 0,1 mg/m³ inhalable fraction 0,05 mg/m³ respirable fraction | Swedish reference |
 | Turkey | 0,15 mg/m³ (TWA) | To be included |
| This data was carefully collected. However, the data is subject to change and was last updated July 6, 2023 2:52 pm. |
|||
Viited: IARC, NIEHS, NIOSH, CAREX, AGS, välisuuring juhtkohal oleva IA kohta
