Hinnanguliselt puutub Euroopa Liidus kristallilise ränidioksiiditolmuga kokku umbes 5 miljonit töötajat. Mineraaltolm kujutab endast suurimat ohtu keskkonnast põhjustatud kopsuhaiguste tekkeks kaevandustes, ehituses ja mõnes muus tööstusharus.
Rahvusvaheline vähiuurimiskeskus IARC liigitab kõik kuuevalentsed kroomiühendid 1. rühma kantserogeeniks, mis tähendab, et need tekitavad inimesel vähki. Pikaajaline kokkupuude sissehingatava kristallilise ränidioksiidiga võib põhjustada raskeid hingamisteede haigusi ja isegi kopsuvähki.
Kus oht esineb
Peamiselt puutuvad töötajad kokku ränidioksiiditolmuga kaevandustes ja karjäärides ning ehituses (nii tsiviil kui maa-aluste objektide ehitusel). Erilist tähelepanu tuleb pöörata pinnasetöödele, ehitamine sh tunnelite ehitamisele. Tööstusharud, milles kasutatakse toorainena kristallilist ränidioksiidi on tsemenditööstus, keemia-, keraamika- ja klaasitööstus, metallivalutööd ning kummi-, plasti- ja värvitööstus. Suuremahulised tolmuheitmed, mis võivad sisaldada sissehingatavat kristallilist ränidioksiidi, on tõenäolised ka põllumajanduses ja aianduses. Enamikul juhtudel töötavad ränidioksiiditolmuga kokku puutuvad töötajad mikroettevõtetes, kus töötab kuni üheksa töötajat.
Ränidioksiiditolm tekib peamiselt ränidioksiidi sisaldavaid mineraale sisaldavate toorainete kaevandamisel ja töötlemisel. Sissehingatav kristalliline ränidioksiid tekib selliste energiamahukate tööde käigus nagu kivi, kalju, betooni, telliste, plokkide ja kivistunud mördi lõikamine, saagimine, puurimine ja purustamine ning tööstusliku liiva kasutamisel. Sissehingatavat tolmu tekitavad järgmised tööd: liivajugatöötlus, telliste ja betooni saagimine, betoonseinte lihvimine või puurimine, kivistunud mördi peenestamine, telliste, betoonplokkide või keraamikatoodete valmistamine ja kivi lõikamine või purustamine.
Tuul või autod võivad tolmu uuesti üles keerutada ja nii võivad sellega kokku puutuda ka teised ehitusplatsi läheduses viibijad.
Täiendav info
Kristalliline ränidioksiid või ränidioksiid on maakoores teine levinuim mineraal. Looduses leidub ränidioksiidi enamikus kivimites, liivas ja savis. Kristallilist ränidioksiidi sisaldavad materjalid ei ole iseenesest ohtlikud, kuid nende töötlemisel eralduvad kopsu tungivad väikesed osakesed (sissehingatav kristalliline ränidioksiid). Näiteks võib ohtlikku ränitolmu tekkida ränidioksiidi sisaldavate materjalide jugatöötluse, lõikamise, meiselpuhastamise, puurimise ja peenestamise käigus.
Tervisemõjud
Kristallilise ränidioksiiditolmu sissehingamisest tulenev peamine tervisemõju on silikoosi (kroonilise kopsukahjustuse) teke. Kui töötaja hingab sisse kristallilist ränidioksiidi, tekivad kopsukoes reaktsioonina sidekoetombukesed ja räniosakeste ümbruskond armistub. Füüsilise pingutuse korral tekivad hingamisraskused, mis mõnikord muutuvad ka puhkeolekus kergeks õhupuuduseks, ning mõnel inimesel on ka köha.
Täpselt ei ole selge, kuidas ränitolm kopsuvähki tekitab – tõenäolisim põhjus on, et kopsu sadestunud tolmu ei suuda keha loomulikud kaitserakud selle toksilisuse tõttu eemaldada ja see jääb sinna püsivat põletikku tekitades. Selline püsiv põletik võib kahjustada kopsurakkude DNA-d ja põhjustada mõnel inimesel kopsuvähki. Kokkupuute ja ränidioksiidist tingitud kopsuvähi väljakujunemise vaheline peiteaeg võib olla lausa 10–20 aastat.
Mida saab teha?
Parim lahendus on vältida tahkete osakeste teket asendamise teel, kasutades näiteks vähetolmuvaid tooteid (nt silotooted, mitte kotti pandud tooted). Kui asendamine ei ole võimalik, tuleks vältida või vähemalt vähendada kokkupuudet ränitolmuga. Ränitolmu õhku sattumist saab vältida tehniliste meetmetega (materjali niisutamine) või kohaliku äratõmbe (nt tolmuimeja) kasutamine ränitolmu eemaldamiseks töötamiskoha õhust.
Tööruume tuleb korrapäraselt puhastada et, vältida tolmu ladestumist ning kõige olulisem on vältida tolmu uuesti lendumist puhastamise ajal (st tolmu ei tohi pühkida ega puhuda, vaid kasutada tuleb tolmuimejaid). Pidevalt tuleb jälgida, et tolmu ei tekiks ning vajadusel võtta kasutusele meetmed.
Tolmumahukate tegevuste puhul tuleks tööpiirkonnad jagada eraldi osadeks, et vältida kolmandate isikute kokkupuudet tolmuga.
Õhus leviva kahjuliku tolmu, vingu, auru või gaaside sissehingamise eest kaitseks mõeldud hingamisteede kaitsevahendid tuleks kasutusele võtta alles viimases järjekorras. Mõne töö korral võib hingamisteede kaitsevahend olla aga ainus tõhus lahendus.
Piirväärtus (s)
EU directive 0,1 mg/m³ (unless specified otherwise below)
Read directive 2017/2398/EU here
| Country | National limit value | National reference | |
|---|---|---|---|
 | Austria | 0,05 mg/m³ respirable fraction | To be included |
 | Belgium | 0,1 mg/m³ respirable fraction | Belgium reference |
 | Bulgaria | EU directive | To be included |
 | Croatia | EU directive | Croatian reference |
 | Czech Republic | EU directive | To be included |
 | Cyprus | EU directive | To be included |
 | Denmark | 0,1 mg/m³ respirable fraction | To be included |
 | Estonia | 0,1 mg/m³ respirable fraction | Reference |
 | Finland | 0,05 mg/m3 (indicative) 0,1 mg/m3 (binding) | Reference 1 Reference 2. |
 | France | 0,1 mg/m³ respirable fraction | French reference |
 | Germany | 0,05 mg/m³ respirable fraction | German reference |
 | Greece | EU directive | To be included |
 | Hungary | 0,1 mg/m³ respirable fraction | Hungarian reference |
 | Iceland | EU directive | To be included |
 | Ireland | 0,1 mg/m³ respirable fraction | To be included |
 | Italy | 0,1 mg/m³ respirable fraction | To be included |
 | Latvia | 0,1 mg/m³ respirable fraction | To be included |
 | Lithuania | EU directive | Lithuanian reference |
 | Luxembourg | EU directive | To be included |
 | Malta | EU directive | To be included |
 | North Macedonia | 0,15 mg/m³ | Reference |
 | The Netherlands | 0,075 mg/m³ respirable fraction | To be included |
 | Norway | 0,05 mg/m³ respirable fraction | Reference |
 | Poland | 0,1 mg/m³ respirable fraction | To be included |
 | Portugal | EU directive | Portuguese reference |
 | Romania | EU directive | To be included |
 | Serbia | - | To be included |
 | Slovakia | EU directive | Slovakian reference |
 | Slovenia | EU directive | Slovenian reference |
 | Spain | 0,05 mg/m³ respirable fraction | Spanish reference |
 | Sweden | 0,1 mg/m³ respirable fraction | Swedish reference |
 | Turkey | - | To be included |
| This data was carefully collected. However, the data is subject to change and was last updated July 6, 2023 2:53 pm. |
|||
Viited: IARC, NIEHS, CDC, HS
