Kantserogeenid võivad tekkida ka põlemisel
Enamik ohtlikke kemikaale on märgistatud ja identifitseeritud, kuid kantserogeenid võivad tekkida ka tööprotsessi kõrvalsaadusena. Kuna neid tavaliselt ei märgistata ja nende kohta ei ole ohutuskaarte, vajavad need praktikas erilist tähelepanu, sest miljonid töötajad Euroopas puutuvad nendega igapäevaselt kokku.
Üks protsessidest, mis neid tekitab on põlemine. Põlemine on kütuse ja oksüdeerija vaheline reaktsioon, millega kaasneb soojuse vabanemine. Põlemise ajal tekib kütusest ja oksüdeerijast uusi keemilisi aineid, mis tekitavad heitgaase. Töökeskkonnas põlemisel tekkivad kantserogeensed (ja muud ohtlikud) ained ohustavad töötajaid. Näiteks tekib kokkupuude põlemisel tekkivate kantserogeensete ainetega keevitamisel või diisli heitgaaside sissehingamisel.
Millised tegevused viivad kokkupuuteni?
Aurud tekivad metalli või muu materjali kuumutamisel ja need aurud kondenseeruvad õhku väga peenete osakestena.. Need aurud võivad eralduda materjali keevitamisel, sulatamisel, kuumutamisel, põletamisel ja jootmisel.
Töötav mootor eraldab süsinikku ja palju muid keemilisi elemente, mis sisaldavad kantserogeenseid aineid, kuid kokkupuude võib siiski toimuda ka siis, kui mootor on välja lülitatud ja seda ruumides, kus puudub või on ventilatsioon nõrk.
Kus riskid tekivad
Põlemisprotsessid toimuvad paljudes tööstusharudes nagu metallitöötlemine, ehitus, laevatehased ja transporditööstus. Kokkupuude mootori heitgaasidega toimub näiteks bussigaraažides ja veoautoterminalides. Mootori heitgaasidega puutuvad kokku ka mehaanikud, veoautojuhid, tuletõrjujad, ehitustöölised, tõstukijuhid, töötajad, kes töötavad paiksete jõuallikatega nagu kompressorid, generaatorid, laevade või lennukite peale- ja lossimistöötajad, õli ja gaasitöötajad ja maksupunktide töötajad.
Kui palju töötajaid kokku puutuvad?
Hinnanguliselt puutub Euroopas diiselmootorite heitgaasidega kokku 3,6 miljonit töötajat. Lisaks puutuvad miljonid ELi töötajad kokku aurudega, mis sisaldavad kantserogeenseid metalle, nagu plii, berüllium, kaadmium ja nikkel. Kokkupuude kuuevalentse kroomga toimub roostevaba terase, värviliste sulamite, kromaatkatete keevitamisel ja mõnede tarvikute kasutamisel.
Hinnanguliselt puutub kuuevalentse kroomiga kokku 900000 töötajat ELis.
(Metall)katete keevitamine ja selle jääkproduktide teke võib samuti põhjustada mürgiste aurude eraldumist, näiteks kaadmiumkatte ja plastkatete puhul.
Kokkupuudet mõjutavad tegurid
Töötajate kokkupuudet põlemisaurudega mõjutavad tegurid on protsessi tüüp, kuumutatava materjali koostis, asukoht (ala või suletud ruum), ventilatsioonitüüp (mehaaniline või lokaalne) ja töövõtted.
Tervisemõjud
Põletava materjali allikas määrab suitsu tüübi ja seega ka mõju tervisele. Vähiriski suurendavad ained on kroom (kops); suuremat vähiriski kahtlustatakse nikli (kops, nina), kaadmiumi (kops, neerud, eesnääre), plii (kops, magu ja kusepõis), berüllium (kops) puhul. Üksikasjaliku teabe saamiseks konkreetsete kantserogeensete metallide ja materjalide tervisemõjude kohta vaadake üksikute ainete teabelehti veebisaidil Kantserogeenide teekaart: diisliheitmed ja keevitusaurud.
Mida teha?
Põlemisgaase ei peeta tavaliselt inimeste tervisele ohtlikuks, mistõttu tuleks erilist tähelepanu pöörata nende ainete teadvustamisele ja kokkupuute vähendamise meetmetele. Nagu kõigi muude keemiliste ainete puhul, tuleb läbi viia riskihindamine töötajate kokkupuute kohta põlemisgaasidega (nt diislikütuse või keevitusauruga). Küsige näiteks järgmisi küsimusi: kas suitsu eraldub kinnistesse tööaladesse? Kas on võetud kasutsele meetmed kokkupuute vähendamiseks? Kas töötajad on teatanud ärritusnähtudest silmades või kopsudes?
Parim lahendus on gaaside eemaldamine tekkekohale võimalikult lähedal – näiteks kasutades kohtväljatõmbe ventilatsioonisüsteeme. Aadressil https://www.dustfreeworking.tno.nl/ leiate mitmesuguseid häid lahendusi gaaasi eemaldamiseks.
Hingamisteede kaitsevahendeid, mis on ette nähtud kandja kaitsmiseks kahjuliku tolmu, aurude, või gaaside sissehingamise eest, tuleks kasutada viimase abinõuna.
