Viimase, 2019. aasta, hinnangu kohaselt puutub niklit ja selle ühendeid sisaldava suitsu, tolmu ja uduga kokku ligikaudu 80 000 töötajat.
Rahvusvaheline vähiuurimiskeskus IARC liigitab nikliühendid 1. rühma kantserogeeniks, mis tähendab, et need tekitavad inimesel vähki. Metalliline nikkel kuulub kantserogeenide rühma 2B, mis tähendab, et see võib olla inimestele kantserogeenne. Organismi sattumine toimub sissehingamisel, allaneelamisel või kokkupuutel nahaga. Samuti on registreeritud naha ja hingamisteede kahjustusi pärast kokkupuudet nikliga. Uuringutega on tuvastatud kopsu- ja ninaõõnevähi tekkimise ohu suurenemine kokkupuutel nikli rafineerimisel tekkinud tolmu ja nikkelsubsulfiidiga
Kus oht esineb
Nikkel on mitmesuguste sulamite ja ühenditena kaubanduslikul eesmärgil laialt levinud enam kui 100 aastat. Nikliühendeid ja metallilist niklit kasutatakse paljudes tööstus- ja ärirakendustes, kaasa arvatud roostevabas terases ja muudes niklisulamites, katalüsaatorites, akudes, pigmentides ja keraamikas. Enamik töötajaid, kes Euroopa Liidus nikli ja nikliühenditega kokku puutuvad, tegelevad metallitoodete valmistamise või töötlemisega või masina- või transpordiseadmete ehitusega (v.a elektriseadmete ehitus). Töötajate kokkupuude töökeskkonnas toimub tavaliselt nikli ja nikliühendite kaevandamisel, sulatamisel, keevitamisel, valamisel, pihustusvärvimisel ja lihvimisel.
Täiendav info
Nikkel on maakoores leiduv hõbevalge metalliline element. Niklit esineb vähesel määral looduslikult ka keskkonnas. Nikliühendite moodustamiseks kombineeritakse seda teiste elementidega. Oma ainulaadsete omaduste tõttu kasutatakse niklit laialdaselt tööstuses. Suuremat osa niklist kasutatakse metallisulamites, sest sellega kaasnevad kasulikud omadused nagu korrosiooni- ja kuumuskindlus, kõvadus ja tugevus.
Tervisemõjud
Töökeskkonnas satub nikkel organismi peamiselt tolmuosakeste ja suitsu sissehingamisel või kokkupuutel nahaga. Akuutne kokkupuude seoses nikli suure kontsentratsiooni sissehingamisega võib põhjustada raskeid kopsu- ja neerukahjustusi. Niklirafineerimistehase tööliste pikaajaline kokkupuude nikli rafineerimisel tekkinud tolmuga toob kaasa kopsu- ja ninaõõnevähi tekkimise ohu suurenemise. Naha pidev kokkupuude nikliga võib põhjustada dermatiiti, mille korral on kaebusteks kuiv, ärritunud või sügelev nahk. Pikaajaline sissehingamine võib põhjustada hingamisteede kahjustusi, sealhulgas niklist tingitud astma, kopsufunktsiooni halvenemine ja bronhiit. Kokkupuute ja nikliga seotud vähi väljakujunemise vaheline peiteaeg varieerub 13–24 aastani.
Mida saab teha?
Kõige tõhusam viis kokkupuute vältimiseks on võtta kasutusele niklivabad või madalama niklisisaldusega tooted. Kui niklit sisaldavaid tooteid ei ole võimalik asendada, tuleks kokkupuudet nikliga vähendada tehniliste meetmete abil. Teha tuleb ka pidevalt mõõtmisi, et oleks teada, millal tuleks meetmed kasutusele võtta. Selgitage välja, kas töötajatel esineb varajasi sümptomeid kokkupuutest nikliga. Oluline on töötajate regulaarne teavitamine võimalikest tervisemõjudest. Lisaks tuleb töötajaid välja õpetada ohtude, ohutute töövõtete ja tõhusate hügieenimeetmete teemal. Kui kasutusele võetud meetmed ei ole piisavad, tuleb kasutada ka isikukaitsevahendeid.
Nendeks võivad olla sobiva kaitseriietuse ja -kinnaste ning kaitsekreemide kasutamine. Isikukaitsevahendeid (sh kaitseriietus ja hingamisteede kaitsevahendid / mask) tuleb kasutada alles siis, kui on rakendatud kõiki muid mõistlikult teostatavaid meetmeid, kuid need ei ole taganud piisavat kaitset ja jätkuvalt esineb jääkohte.
Piirväärtus(ed)
EU directive (unless specified otherwise below)
Respirable fraction as of 18.01.2025 0,01 mg/m³
Inhalable fraction until 18.01.2025 0,1 mg/m³
Inhalable fraction as of 19.01.2025 0,05 mg/m³
Read directive 2022/431/EU here
| Country | National limit value | National reference | |
|---|---|---|---|
 | Austria | EU directive | Austrian reference |
 | Belgium | EU directive | Belgium refrence |
 | Bulgaria | EU directive | To be included |
 | Croatia | EU directive | Croatian reference |
 | Czech Republic | EU directive | To be included |
 | Cyprus | EU directive | To be included |
 | Denmark | 0,01 mg/m³ (insoluble 0,05 mg/m³ (soluble)) | To be included |
 | Estonia | EU directive | To be included |
 | Finland | 0,01 mg/m³ respirable fraction 0,05 mg/m³ inhalable fraction | Finnish reference |
 | France | EU directive | French reference |
 | Germany | 0,006 mg/m³ (TWA) 0,048 mg/m³ short term | German reference |
 | Greece | EU directive | To be included |
 | Hungary | 0,01 mg/m³ (TWA) | Hungarian reference |
 | Iceland | EU directive | To be included |
 | Ireland | EU directive | To be included |
 | Italy | EU directive | To be included |
 | Latvia | EU directive | To be included |
 | Lithuania | EU directive | Lithuanian reference |
 | Luxembourg | EU directive | To be included |
 | Malta | EU directive | To be included |
 | North Macedonia | 0,5 mg/m³ (TWA) 2 mg/m³ short term 0,05 mg/m³ - nickel compounds (inhalable) | To be included |
 | The Netherlands | EU directive | To be included |
 | Norway | 0,05 mg/m³ | Reference |
 | Poland | EU directive | To be included |
 | Portugal | EU directive | Portuguese reference |
 | Romania | 0,1 mg/m³ | To be included |
 | Serbia | - | To be included |
 | Slovakia | EU directive | Slovakian reference |
 | Slovenia | EU directive | Slovenian reference |
 | Spain | EU directive | Spanish reference |
 | Sweden | 0,1 mg/m³ | Swedish reference |
 | Turkey | - | To be included |
| This data was carefully collected. However, the data is subject to change and was last updated July 6, 2023 2:52 pm. |
|||
Viited: CLP, IARC, NIEHS, CDC, HS, Study to support impact assessment (2019)
