Hinnanguliselt puutub EL-is lehtpuidutolmuga kokku umbes 3 miljonit töötajat. Pikaajaline kokkupuude lehtpuidutolmuga võib põhjustada nina- ja põskkoopavähki. Rahvusvaheline vähiuurimiskeskus IARC liigitab lehtpuidutolmu 1. rühma kantserogeeniks, mis tähendab, et selle vähki tekitav mõju on kindlaks tehtud.
Kus oht esineb
Suure koguse puidutolmuga kokku puutuvad elukutsed
on nt lihvimis- ja pressimisseadmete operaatorid puidutööstuses, puidutreialid, ehitajad ja tislerid. Peamised tegevusalad, kus kokkupuude toimub, on mööblitööstus, ehitus, metsandus ja puidutöötlemistööstus.
Täiendav info
Lehtpuidutolm tekib lehtpuidu lõikamisel või töötlemisel seadmete ja tööriistade abil. Väga palju puidutolmu tekib näiteks saekaatris. Suurim oht seisneb peentolmus, mis satub koos sissehingatava õhuga sügavale ninna ja kopsudesse, kus tolmu kahjulik mõju on kõige suurem. Peale selle levib peentolm tekkekohast ka kaugemale. Puidutolmu kogus ja tüüp oleneb lõigatavast puidust ja kasutatavast seadmest.
Kuidas sümptomid teid mõjutada võivad
Sissehingatav tolm sadestub ninna, kurku ja muudesse hingamisteedesse. Kokkupuude puidutolmuga võib põhjustada hingamisteede haigusi, silmaärritust, nahahaigusi ja pikaajalise kokkupuute korral vähki.
Kokkupuute ja puidutolmuga seotud ninavähi väljakujunemise vaheline peiteaeg on hinnanguliselt vähemalt 20 aastat.
Mida saab teha
Et oleks teada, millal tuleks meetmeid rakendada, tuleb kokkupuudet regulaarselt mõõta. Uurige, kas töötajatel esineb hingamisteede probleeme. Parim lahendus kokkupuute ohjamiseks on insener-tehnilised meetmed, nt tolmu tekkimise kohtades paiknevate tolmukoguritega väljatõmbeventilatsiooni paigaldamine. Kokkupuudet saab vähendada ka puiduliikide, seadmestiku ja tehnoloogiate teadliku valiku abil. Isikukaitsevarustus, nagu nt respiraatorid, kujutavad endast kokkupuute piiramise ajutist lahendust, mis tuleks kasutusele võtta alles viimases järjekorras.
Piirväärtus (s)
EU directive 2 mg/m³ (unless specified otherwise below)
Read directive 2017/2398/EU here
Country | National limit value | National references | |
---|---|---|---|
Austria | 2 mg/m³ (TWA) inhalable fraction | Reference | |
Belgium | 3 mg/m³ (TWA) | To be included | |
Bulgaria | EU directive | To be included | |
Croatia | EU directive | Croatian reference | |
Czech Republic | EU directive | To be included | |
Cyprus | EU directive | To be included | |
Denmark | 1 mg/m³ (TWA) 2 mg/m³ (short term) | To be included | |
Estonia | 2 mg/m³ | Reference | |
Finland | 1 mg/m3 (indicative) 2 mg/m3 (binding) | To be includedReference 1 Reference 2 |
|
France | EU directive | To be included | |
Germany | 2 mg/m³ | German reference | |
Greece | EU directive | To be included | |
Hungary | 3 mg/m³ | Hungarian reference | |
Iceland | EU directive | To be included | |
Ireland | 5 mg/m³ | To be included | |
Italy | 2 mg/m³ (inhalable fraction) | To be included | |
Latvia | 2 mg/m³ | To be included | |
Lithuania | EU directive | Lithuanian reference | |
Luxembourg | EU directive | To be included | |
Malta | EU directive | To be included | |
North Macedonia | 5 mg/m³ | Reference | |
The Netherlands | 2 mg/m³ | To be included | |
Norway | 1 mg/m³ | Reference | |
Poland | EU directive | To be includedReference | |
Portugal | EU directive | Portuguese reference | |
Romania | EU directive | To be included | |
Serbia | - | To be included | |
Slovakia | EU directive | To be included | |
Slovenia | EU directive | Slovanian reference | |
Spain | 5 mg/m³ | Spanish reference | |
Sweden | 2 mg/m³ | Swedish reference | |
Turkey | 5 mg/m³ | To be included | |
This data was carefully collected. However, the data is subject to change and was last updated July 6, 2023 2:51 pm. |
Viited: ETUC, HSE, IARC