ELis on hinnanguliselt ligikaudu 1 miljon töötajat, kes puutuvad mineraalõlidega kasutatud mootoriõlide näol. Kasutatud mootoriõlid klassifitseeritakse IARC poolt inimesele kantserogeenseks (rühm 1), mis tähendab, et nad põhjustavad teadaolevalt inimestel (naha)vähki.
Peamine kokkupuuteviis, millega enamus patoloogiaid või kahjulikke mõjusid on seotud, on kokkupuude naha kaudu. Seda tüüpi õlidega kokkupuude võib põhjustada nahavähki. Kokkupuude sissehingamisel on ebatõenäoline.
Kus riskid tekivad
Kasutatud mootoriõlisid võib leida kõigist sisepõlemismootoriga sõidukitest või töövahenditest, näiteks autodest ja mopeedidest, diiselveduritest, laevamootoritest, lennukitest ja kaasaskantavatest töövahenditest näiteks mootorsaed ja muruniidukid. Seda võib leida ka kohtades, kus käideldakse selliste mootorite jäätmeid nende töötlemiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks. Kasutatud mootoriõlijäätmeid taaskasutatakse lisandina tsemendi valmistamisel ja sideainena kummiasfaldipuru teedeehituses.
Kõige tõenäolisemalt puutuvad mootoriõlijäätmetega kokku need töötajad, kes tegelevad niisuguste mootorite hoolduse, remondi või reguleerimisega. Enim ohustatud automehaanikud ja muud elukutsed, kus tuleb kokku puutuda sisepõlemismootoriga seadmetega. Kokkupuude võib toimuda töödel, mis hõlmavad mootoriõli väljalaskmist või kokkupuudet mootoriõliga kokkupuutunud detailidega.
Muud tööd, mille puhul on kasutatud mootoriõlide kokkupuutest naha kaudu tulenev oht, on seotud sõidukite ja nende osade taaskasutamise, taastamise või ringlussevõtmisega, näiteks autolammutustöökodades töötavad töötajad või töötajad, kes tegelevad kasutatud mootoriõlide kogumisega.
Rohkem teavet aine kohta
Mineraalõlid, mida on varem kasutatud sisepõlemismootorites,on keemiliste lisanditega rafineeritud naftasaadused ja neid kasutatakse mootori sees olevate liikuvate osade määrimiseks ja jahutamiseks, samuti metallide kaitsmiseks korrosiooni eest.
Polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke (PAS) peetakse kantserogeenseteks aineteks. Mineraalmootoriõlid, mida ei ole kasutatud, on väga madala PAH-sisaldusega ja seetõttu ei loeta neid kantserogeenseteks. Nende kasutamise ajal sisepõlemismootorites muutub nende koostis, mis on tingitud peamiselt temperatuuri tõusust ning põlemata kütusejääkide ja põlemisproduktide kogunemisest
Need koostise muutused toovad kaasa PASide sisalduse olulise suurenemise (teiste keemiliste ühendite suhtes), mis suurendab õlide kasutamisest põhjustatud ohtu. PAS-i sisaldus suureneb koos õli mootoris kasutamise aja ja läbisõidetud kilomeetrite arvuga Tervisemõjud
Naha kokkupuude kasutatud mootoriõlidega põhjustab nahat ärritust ja allergilisi reaktsioone. Tervisereaktsioonide põhjuseks on kas otsene või kaudne kokkupuude, näiteks saastunud rõivastega. On võimalik ka ekseemi teke, mil liigse õli nahale sattumine põhjustab akne ning liigse rasu tekkimist nahale. Nagu ka juba eespool mainitud, võib kasutatud mootoriõlide kokkupuude nahaga põhjustada skrootumi vähki. Munandikoti (skrootum) vähk on harvaesinev haigus, mis on seotud ainult kutsealase kokkupuutega. See oli esimene kutsehaigus, mida kirjeldati ja seostati korstnapühkija elukutsega.
Mida saab teha
Parim lahendus on ohjata kokkupuudet kõrvaldamise või asendamise teel. Kuna aga PAS-id pärinevad põletamisprotsessidest, ei ole seda ainet lihtne kõrvaldada ega asendada. Seetõttu on oluline allikas ümbritseda, et vähendada nahaga kokkupuudet, mis tuleneb peamiselt lekkest, pritsmetest või immutatud pindadest.
Enamlevinud mootori hooldustööde puhul ei ole suletud süsteemi kasutamine võimalik, kuna tegemist on peamiselt käsitööga. Siiski saab paigaldada lehtersüsteeme, et koguda kasutatud õli väljalaskeava lähedalt, mis väldiks pritsimist nahale, silmadele, rõivastele ja lähedalasuvatele pindadele. Õlijäätmete kogumismahutid peavad olema sellised, et vältida lekkeid või pritsmeid.
Eriti oluline on ohutu käitlemise kord nii õli enda kui ka õliga kokkupuutunud esemete puhul, sealhulgas kasutatatud absorbendi, saastunud paberite ja jäätmete hoidmiseks sobivate mahutite kasutamine.
Kui tehakse käsitsi tööd, mis võib põhjustada kasutatud õli kokkupuute nahaga, tuleb üldjuhul kanda kaitsekindaid ja, pidada kinni sõltuvalt kasutatavatest ja riskihinnangus kindlaks määratud konkreetsetest meetoditest. Kindad peavad olema valmistatud ainet mitteläbilaskvast materjalist, näiteks vinüülist või nitriilist, ning katma kogu käe.
Üldjuhul tuleb ühekordselt kasutatavad kindad ära visata iga kord, kui töötaja need käest võtab. Kui kasutatakse korduvkasutatavaid kindaid, tuleb need enne eemaldamist korralikult pesta, et vältida käte määrimist kinnaste eemaldamisel ja seejärel kinda tagasi panemist saastunud nahale. Kõige sobivama kindatüübi valimisel tuleks siiski kaaluda, kas käideldakse ka muid ohtlikke kemikaale või kas on vaja kaitset muude ohtude eest, nagu põletused, lõiked, löögid jne.
Hooldustöödel, kus tekib vajadus sõidukit tõsta, on vaja kasutada kaitseprille, mis kaitsevad töötajate silmi pritsmete eest. Kasutada võiks ka näokaitseid.
Piirväärtus(ed)
Work involving dermal exposure to mineral oils that have been used before in internal combustion engines to lubricate and cool the moving parts within the engine
Read directive 2019/130/EU here
| Country | National limit value | National reference | |
|---|---|---|---|
 | Austria | EU directive | To be included |
 | Belgium | EU directive | To be included |
 | Bulgaria | EU directive | To be included |
 | Croatia | EU directive | Croatian reference |
 | Czech Republic | EU directive | To be included |
 | Cyprus | EU directive | To be included |
 | Denmark | EU directive | To be included |
 | Estonia | EU directive | To be included |
 | Finland | EU directive | To be included |
 | France | EU directive | French reference |
 | Germany | EU directive | German reference |
 | Greece | EU directive | To be included |
 | Hungary | EU directive | Hungarian reference |
 | Iceland | EU directive | To be included |
 | Ireland | EU directive | To be included |
 | Italy | EU directive | To be included |
 | Latvia | EU directive | To be included |
 | Lithuania | EU directive | Lithuanian reference |
 | Luxembourg | EU directive | To be included |
 | Malta | EU directive | To be included |
 | North Macedonia | - | To be included |
 | The Netherlands | EU directive | To be included |
 | Norway | EU directive | Reference |
 | Poland | EU directive | To be included |
 | Portugal | EU directive | Portuguese reference |
 | Romania | EU directive | To be included |
 | Serbia | - | To be included |
 | Slovakia | EU directive | Slovakian reference |
 | Slovenia | EU directive | Slovenian reference |
 | Spain | EU directive | Spanish reference |
 | Sweden | EU directive | Swedish reference |
 | Turkey | - | To be included |
| This data was carefully collected. However, the data is subject to change and was last updated July 6, 2023 2:37 pm. |
|||
Viited: IARC, uuring mineraalõlide IA kohta, Nowak et al. (2019)
